Dikšui čálihuvvot

Maid berret váldit mielde go čálihuvvot dikšui?

Dáid sáhttá leat buorre váldit mielde:

  • guhkes iđitbiktasa (morgenkåpe)
  • loabahat/viessoskuovat
  • lassi biktasat
  • toaleahttadiŋggat

Mii rávvet guođđit divrras diŋggaid ruoktot. Finnmárkku Dearvvašvuođa ovddasvástádus ii leat bearrái geahččat divrras diŋggaid/ruđaid mat sáhttet jávkat orodettiin min klinihkas. Jos jávkan duođaštuvvo leat min sivva, de sáhttit gokčat goluid jos sádde ohcamuša.

Dálkasat

Váldde mielde listtu mii čájeha makkár dálkasiid don geavahat, man olu ja makkár áiggiide.

Jos eahpidat galggat go geavahit dálkasiid go leat guorahallamis/divššus, de válddát oktavuođa minguin.

Jos buvttát iežat dálkasiid, de mii sihtat du addit daid midjiide. Don oaččut daid fas go vuolggát ruoktot, ja sáhtát maid jearrat oažžut daid go vuolggát.

Jos it sáhte boahtit ja divat

Jos it sáhtet boahtit, de galggat dieđihit nu árrat go vejolaš danne go de sáhttá eará olmmmoš oažžut du saji.

Jos it boađe šiehtaduvvon áigái, it ge leat dieđihan maŋimustá 24 diimmu ovdal go livččet galgan boahtit, de mii fertet gáibidit dus divvada 100 ruvnnu.

Jos fertet vuordit eambbo go 1 diimmu maŋŋá šiehtaduvvon áiggi, de it dárbbaš máksit iežat oasi.

Vuordináigi ovdal guorahallama/divššu

Sáhtát šaddat vuordit ovdal go beasat doaktára lusa. Mii geahččalit čuovvut šiehtaduvvon áiggiid, muhto muhtomin sáhttá šaddat vuordit. Čális báhpirii maid áiggut jearrat. Dávjá muitá dakkáriid ovdal go lea mannamin doaktára lusa, muhto dattege ii muitte go lea doaktára luhtte. Danne lea dehálaš čálistit maid áigu jearrat.

Borgguheapmi

Girkonjárgaklinihkka ja Hámmarfeastaklinihkka leat suovahis buohcceviesut. Ii leat lohpi borgguhit buohcceviesus, muhto sáhttá borgguhit párkensajis buohcceviesu olggobealde.

Čálihuvvot eret divššus/virgelohpi

Poastačálli organisere du ruovttumátkki juogo taksiin, busiin, girdiin, hurtigruvttuin. Jos dus lea rabas sadji girdis, de muitalat poastačállái dan birra. Loga eambbo mátkkiid birra.

Mii čállit álo gaskaboddasaš epikrise (čálus mii čilge mii lea dahkkon dan botta go ledjet divššus) ja geiget dutnje go vuolggát. Oanehis áiggis sáddet ollislaš čilgehusa fástadoaktárii.

Sáhtát šiehtadit vigelobi, muhto mátkegoluid fertet máksit ieš.