Joavku galgá evttohit mo dearvvašvuođadoaimmahat sáhttá ovdánahttojuvvot ja mo vuostáiváldit unnitálbmoga  ja sin eavttuid. SÁNAG:s lea ollu máhttu ja vásáhus dan ektui.

Ulbmil ii leat háhkat našuvnnalaš guovddáža Jämtlandii, muhto vuosttažettiin ásahit ođđa bargovuogi leanadikki dearvvašvuođaguovddážiin ja psykiatriijas.

- Mii digaštallat mo leanadiggi buorebut sáhttá bargat sámiid dearvvašvuođaváttuiguin ja heivehit doaimmas dan ektui. Danin sávvat diehtit eambbo mo SÁNAG lea huksen gealbbus ja mo sii barget fállat ovttadássásaš ja vuoiggalaš divššu, lohká Susanne Andero-Wännström, leanadikki psykososiála ovttadagaid buohtalasti.

Dutkan čájeha ahte lihkohisvuođat bargosajiin, dávgguidbárttiid ja iešsorbmemiid lohku lea alit sápmelaččaid gaskkas. Sápmelaččat eai leat nu dorvvolačča dearvvašvuođasurggiin ja veltet dávjá dearvvašvuođaveahki ohcat. Okta sivva lea go sii dovdet ahte bargit eai dieđe doarvái kultuvrra ja eallinvuogi birra.

Delegašuvnnas, geat áigot galledit SÁNAG:a, leat čearuid ovddasteaddjit, psykiatriija ja vuođđodearvvašvuođabálvalusa doaimmaid guovlluhoavddat, leanadikki miellahtu, máŋggabealat stratega, psykososiála ovttadagaid buohtalasti, psykiátralaš buohccedivššár, dálkkaslaš jođiheaddji ja Folkhälsocentrum ja mánáid- ja nuoraidpsykiátralaš ovddasteaddjit. Oktiibuot 14 oasseváldi.

- Oahppomátki ruhtaduvvo almmolaš doarjagiin maid leanadiggi oažžu ollašuhttit Našuvnnalaš unnitálbmoga lága. Lága bokte lea sis vejolašvuohta ráđđádallat leanadikkiin. Danin vuođđuduvvui ráđđádallanjoavku sápmelaččaiguin 2010’ loahpageahčen. Mii maid bargat oaččuhit oktavuođa eará našuvnnalaš unnitálbmot ovddasteddjiiguin, lohká leanadikki máŋggabealatstratega Anna Ebenmark.

Bargu eará našuvnnalaš unnitálbmogiid ja sámiid psykalaš dearvvašvuođa ektui lea vuođđuduvvon 2012 leanadiggeplánas. Leanadikki bargu lea maid erenoamážit eastadit iešsorbmemiid.