Spesialistadoavtterguovddáža mihttomearri lea fállat ja ovdánahttit somatihka spesialistadoavtterfálaldagaid Finnmárkku álbmogii, ja sierranasat sámegielagiidda. Sámegiella ja sámi kulturgelbbolašvuohta lea doavtterguovddáža dehálaš vuođđu.

Sámit leat Finnmárkku álgoálbmot ja sámiin lea iežaset giella ja kultuvra. Eanas Finnmárku lei gitta 200 jagi dassái sámi guovlu. Garra dáruiduhttima geažil lea sámi guovlu unnon, eai ge sámi servodagas leamaš dárbbašlaš eavttut ovdánit materiálalaččat ja kultuvrralaččat.

Dearvvašvuođabálvalusain ja eandalit fuolahusbálvalusas eai leat sápmelaččat, ii ge sámiid iežaset giella váldojuvvon vuhtii. Dan rájes easkka go Spesialistadoavtterguovddáš Kárášjogas doaibmagođii jagis 1987, de leat dát gažaldagat váldojuvvon vuhtii.

SDG lea doaibman guovvamánu 1987 rájes. Áigodagas 1987-1996 lei priváhta fitnodat ja borgemánu rájes 1996 lei fylkkaásahus. Sismedisiinna doavttir/leasmedávdadoavttir Knut Johnsen álggahii guovddáža 1987. Sismedisinnadoavttir/váibmodoavttir Egil Utsi searvvai čakčamánus 1988, ja beallje-njunne-čotta spesialista Arne Ø. Henriksen álggii ođđajagimánus 1991. Sismedisiinnadoavttir/váibmodoavttir Egil Utsi heittii čakčamánus 1992 ja doaimmaha dál priváhta spesialistabarggu.

SDGii bohtet pasieanttat miehtá Finnmárkku ja muhtumat Suomas. Eanas divššohasat bohtet Sis-Finnmárkkus.

Ođđajagimánu rájes 1990 leat divššohasat Suomas (Ohcejogas) beassan boahtit Spesialistadoavtterguovddážii, danne go suoma eiseváldit leat šiehtadan oastit somáhtalaš bálvalusaid.

SDG gulahallá divššohasain sámegillii, dárogillii ja suomagillii.

Sihke álbmot ja dikšoohcci doaktárat leat váldán bures vuostá SDG fálaldaga. Raporttas "Finnmárkku buohcceviesut – struktuvra ja barggut " (ref.), čájehuvvo čielgasit ahte SDG doaibmaguovllus šaddet unnit olbmot mannat buoccevissui go muđui Finnmárkkus. Dát čájeha ahte buoret poliklinihka spesialistabálvalusat dagahit ahte unnit olbmot šaddet mannat buohccevissui, ja dakko bokte servodat seastá ruđa. SDG lea maid leamaš mielde buorideamen somáhtalaš bálvalusaid fylkkas, dakko bokte ahte guovddáš lasiha oppalaš poliklinihkalaš kapasitehta dáin spesialitehtain; sismedisiidna, leasmedávdamedisiidna, beallje-njunne-čotta dávddat.

SDG oaidná dehálažžan oppa áiggi geahččalit buoridit ja ovdánahttit Finnmárkoálbmoga somáhtalaš fálaldagaid, sihke sámiide ja dáččaide. Dan dahká dáid doaimmaid bokte:

  • buoret ovttastit dálá resurssaid
  • háhkat sámi ja sámegielat spesialisttaid ja dearvvašvuođabargiid
  • nannet spesialisttaid ja dearvvašvuođa- ja hálddahusbargiid gelbbolašvuođa

Dáid bokte sihkkarastá ahte fálaldat lea buohkaid olámuttus, ja ahte álbmogis leat nu ovttalágan bohtosat go vejolaš dearvvašvuođabálvalusain.

Mis leat spesialisttat dáin surggiin

  • Sismedisiidna (geahpes-, váibmo-, biebmosuddadandávddat ja eará)
  • Leasmedávda
  • Beallje-Njunne-Čotta
  • Ortopediija ja kirurgiija
  • Liikedoavttir

Mis lea maid:

  • Røntgenossodat
  • Varralaboratorium
  • Gulloguovddáš

Ossodatjođiheaddji lea Annema Boberg.

Rahpanáiggit leat:
vuossárggas-bearjadahkii dii. 08.00-15.30
Doaktáriid telefunáigi vuossárggas-bearjadahkii dii. 14.30-15.00